Üldnõuded

• A4 esitatud
• Arial, suurus 12
• Reavahe 1,5
• Lehe vaba äär üleval, all ja paremal on 2,5 cm ja vasakul 3 cm
• Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega
• Kõik töö lehed nummerdatakse (ka sissejuhatus), numbrid all keskel
  
• Pealkirjad peavad vastama alajaotuse sisule, punkti ei ole
• Iga peatükk uuelt lehelt, alapeatükkide alustamiseks peab pealkirja järele mahtuma kirjutada vähemalt 2 rida
• Alapeatükke eraldatakse kahe tühja reaga
• Pealkirja ja teksti vahele üks tühi rida
• Tühi reavahe spacing, before ja after on 12
• 
  

Abiks

http://office.microsoft.com/et-ee/word/HP100165231061.aspx?pid=CH100970231061

Lõigu kujundamine

Nupiriba kasutades:
Align /joonda tekst:
· Rööpselt
Line Spacing
· Reavahede suurus 1,5 (CTRL+5)
· Add space before paragraph
Menüüd kasutades:
Home Paragraph ja Page Layout Paragraph
· Indents and Spacing vahekaart
Indentation- taandused
Spacing- reavahe
· Before- reavahe suuruse muutmine lõigu ees (muuda suurusega 12pt)
· After- lõigu järel

Line and Page Breaks- vahekaart
Window/orphan control- kui üksik rida lõigust liigub teisele leheküljele
Keep lines together- ei luga lõigu keskelt lehekülge vahetada. Kasulik pealkirjalaadide juures.
Keep with next- ei luba lehte vahetada ka peale lõiku. Kasulik pealkirja juures.
Page break before- lehevahetus enne lõiku. Alustab lõiku alati uuelt lehelt.
Suppress line numbers-
Don’t hypernate- ara poolita.
Automaatse poolituse saad – sõnu kooshoidev sidekriips- (CTRL+-) Veel: page layout Hypenation

Teksti sisestamise reeglid

Tekstifaili loomisel:
1. Vali juba enne teksti sisestamist õige salvestuskoht!
2. Salvesta ja anna ise failile lühike sobiv nimi!
Teksti sisestamise reeglid.
1. Hoidu Caps Lock klahvi kasutamisest!
2. vajutada mitte rea lõpus, vaid ainult lõigu lõpus!
3. Sõnade vahele tühik!
4. Korraga ainult üks tühik!
5. Kirjavahemärgid vahetult sõna järel!
Õige Väärad
…lause lõpp. Uus… …lause lõpp . Uus…
…lause lõpp .Uus…
6. Sulud ja jutumärgid on nende vahele jääva teksti vastas!
Õiged Väärad
…lause (tegelik) lõpp… …lause( tegelik )lõpp…
…lause ( tegelik ) lõpp…
…tekst „jutumärkides“ on …tekst„ jutumärkides “on
…tekst „ jutumärkides “ on
7. Suuremate vahede tegemiseks kasuta klahvi!
8. Taandrida ei tehta klahviga vaid lõiguvormindamisega!
9. Tühja rida saab teha klahviga, parem on seda teha
lõiguvormindamisega!
10.Arvudes koma järel tühikut ei ole!
11.Arvu ja mõõtühiku vahele panna seotud tühik (Ctrl-Shift-Space)!
12. Tiree (sidekriips) kasutamine:
- jääb alati näha ja sealt tehakse poolitus
Ctrl + - (poolitusvihje) pole rea keskel näha ja tehakse poolitus
Ctrl+Shift+ - (seotud tiree) alati näha ja viiakse koos uuele reale
Näiteks: 25-ndal

Tekstitöötlus

Esc – Escape ehk paoklahvi vajutus katkestab korralduse täitmise (tühistab tehtud valiku).

Tab-klahv teeb taandrea. Tagasiliikumiseks vajuta Shift + Tab.
Dialoogiakendes saab Tab-klahviga liikuda erinevate valikute vahel.

CapsLock – vajuta, kui soovid ainult suurtähtedega trükkida. Kui soovid jälle väiketähti, vajuta teist korda.

Shift-klahvi all hoides saab sisestada suure tähe või klahvil oleva ülemise märgi.

Alt-klahvi all hoides saab avada menüüsid, vajutades menüü nimes allajoonitud tähe klahvi.

AltGr-klahvi all hoides saab sisestada klahvil oleva kolmanda märgi.

Space- ehk tühikuklahv on sõnavahede tegemiseks (sõnade ja kirjavahemärkide järele).

Windows ehk aknaklahvi kasutatakse stardimenüü avamiseks.
Windows-klahvi all hoides vajutada D - kuvatakse töölaud.
Windows-klahvi all hoides vajutada E - kuvatakse My Computer’i-aken, kus näed kettaid, kaustu ja faile.

Enter-klahvi vajutatakse uue lõigu alustamiseks ja tühja vaherea tegemiseks.
Kui ekraanile ilmub dialoogiaken, saab Enter-klahvi abil kinnitada valikut.

Noole- ehk suunaklahve kasutatakse kursori liigutamiseks tekstis.

Delete-klahvi abil kustutatakse kursorist paremal olevaid märke.

Backspace-klahvi abil kustutatakse kursorist vasakul olevaid märke.

Ülekirjutusreþiimi sisse- ja väljalülitamiseks vajutatakse Insert-klahvi. Tavaliselt lisatakse märgid olemasolevate märkide vahele. Valesti kirjutatud teksti võib ka üle kirjutada. Ülekirjutuse puhul sisestatakse märk olemasoleva asemele. Sisselülitatusest annab märku ekraani allääres oleval olekuribal kiri "OVR".

Vajutus PageUp-klahvile viib kursori ekraanitäie võrra tagasi.
Vajutus PageDown-klahvile viib kursori ekraanitäie võrra edasi.
Vajutus Home-klahvile viib kursori rea algusse.
Vajutus End-klahvile viib kursori rea lõppu.

Vajutades mingit funktsiooniklahvi, teostatakse tavaliselt mingi tegevus. Milline, see oleneb parajasti aktiivsest programmist. F1 kuvab tavaliselt abiteabe. F4 kordab sooritatud tegevust (MS Office programmides).

Print Screen-klahvi abil on võimalik ekraanipilt kopeerida arvuti vahemällu.

Ekraanipilt

Jäta meelde, kus on tiitelriba, menüüriba, standardriba, vorminguriba, joonlaud, kerimisribad, olekuriba. Leia sulgemisnupp, maksimeerimisnupp, minimeerimisnupp.

Kui valid Vaade > Tööriistaribad (View > Toolbars), siis nende tööriistaribade ees, mis on ekraanil, näed linnukest.

Kui standardriba on kadunud, vali Vaade > Tööriistaribad > Standardne (View > Toolbars > Standard).
Kui vorminguriba on kadunud, vali Vaade > Tööriistaribad > Vorming (View > Toolbars > Formatting).

Märk, sõna, rida, lause, lõik

Märk (Character) – mistahes sümbol tekstis. Märgid sisestatakse klaviatuurilt. Palju märke leiad Sümbolite tabelist (Insert > Symbol).

Sõna (Word) – märgid, mis jäävad kahe tühiku vahele. Lõigu esimese sõna ees tühik puudub.

Rida (Row) – ühel real paiknev tekst.

Lause (Sentence) – tekstiosa, mis algab suure tähega ja lõpeb lause lõpumärgiga, millele järgneb tühik.

Lõik (Paragraph) – kahe Enter-klahvi vajutuse vahele jääv tekst. Kõige esimese lõigu ees Enter-klahvi vajutust ei ole.

Alloleval pildil on 3 lõiku, 4 lauset, 5 rida, 30 sõna, 234 märki koos tühikutega (ilma tühikuteta 207).

Kõigi sisestatud märkide nägemiseks klõpsa Show/Hide-nupul,
nende mittekuvamiseks klõpsa sama nuppu uuesti.

Märgistamine

Kõike saab märgistada vasakut hiirenuppu all hoides hiirega tekstist üle lohistades. Märgistada on lihtsam, kui tead järgmisi märgistamisvõimalusi:

Sümbol – Shift-klahvi all hoides liigu nooleklahvidega soovitud suunas või lohista vasakut hiirenuppu all hoides üle sümboli.

Sõna – topeltklõps sõnal või Ctrl- ja Shift-klahvi all hoides liigu nooleklahvidega soovitud suunas.

Rida – klõps rea ees (kui kursor on nooleots).

Lause – klõps lausel Ctrl-klahvi all hoides.

Lõik – kolmikklõps lõigul või topeltklõps lõigu ees (kui kursor on nooleots).

Tekstiosa – klõps teksti alguses, seejärel hoides all Shift-klahvi klõpsa teksti lõpus, siis vabasta Shift-klahv.

Kogu tekst – vajuta Ctrl+A või vali Edit > Select All või kolmikklõps teksti ees (kui kursor on nooleots).

Teksti sisestamise reeglid

ü Tähed, numbrid ja kirjavahemärgid sisestatakse klaviatuurilt. Tekst ilmub sisestus­kriipsu (vilkuv püstkriips) ette.

ü Suurtähe või klahvil asuva ülemise märgi saamiseks tuleb Shift-klahvi all hoides vajutada soovitud tähe või märgi klahvile.

ü Klahvil oleva kolmanda märgi saamiseks tuleb AltGr-klahvi all hoides vajutada soovitud märgi klahvile.

ü Ainult suurtähtedes trükkimiseks vajuta Caps Lock-klahvi (põlema läheb CapsLock tuli). Suurtähereþiimi väljalülitamiseks vajuta uuesti CapsLock-klahvi.

ü Numbreid saab sisestada ka numbriklahvistikust. Sel juhul peab põlema NumLock-tuli. Selleks vajuta numbriklahvistikul olevat NumLock-klahvi.

ü Et kustutada sisestuskriipsust vasakule poole, vajuta Backspace-klahvi.
Et kustutada sisestuskriipsust paremale poole, vajuta Delete-klahvi.

ü Sõnad tuleb sisestamisel eraldada ühe tühikuga (selle saamiseks vajuta klaviatuuri alaosas olevat pikka klahvi). Kui sõna järel tuleb kirjavahemärk, siis pannakse kirjavahemärk kohe peale sõna ja alles siis tuleb tühik.

ü Kui rida saab täis, läheb järgmine sõna automaatselt uuele reale. Reavahetuseks Enter-klahvi ei kasutata.

ü Lõigu lõpetamiseks vajuta Enter-klahvi.

ü Et olemasolev lõik jagada kaheks eri lõiguks, vii kursor kohta, kus peab lõppema esimene lõik ja vajuta Enter-klahvi.
Et kahte lõiku teha üheks lõiguks, kustuta sümbol ¶.

ü Tühja rea saamiseks vajuta samuti Enter-klahvi.
Tühja rea saamiseks esimese rea ette vii kursor selle rea ette ja vajuta Enter-klahvi.

ü Visuaalse lõigu tekitamiseks kasuta klahvikombinatsiooni Shift+Enter.

ü Taandrida ära tee tühikute abil, vaid vajutades Tab-klahvi.

ü Sellistes sõnades nagu Mari-Liis või Lõuna-Eesti kasutatakse sidekriipsu.

ü Mõttekriips on tavalisest sidekriipsust pikem. Mõttekriipsu saamiseks vajuta Ctrl-klahvi all hoides numbriklahvistiku miinust.
Seda pikemat kriipsu kasutatakse ka ühendava mõttekriipsuna, näiteks aastatel 2000–2003.

ü Teksti sisestamisel ära poolita. Kui on vaja käsitsi poolitada, siis kasuta klahvi­kombinatsiooni Ctrl+-

ü Kui lehekülg saab täis, läheb järgmine rida automaatselt uuele leheküljele.
Kui on tarvis endal uut lehekülge alustada, kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+Enter.
Lehevahetust ainult Enter-klahvile vajutades ei tehta.

ü Et olemasolevasse teksti midagi vahele lisada, vii sisestuskriips hiire abil või nooleklahve kasutades soovitud kohta ja sisesta vajalik tekst.

ü Olemasoleva teksti üle trükkimiseks vajuta Insert-klahvi. Sel juhul asendatakse sisestuskriipsust paremal olev tekst uuega. Ülekirjutusreþiimist väljumiseks vajuta uuesti Insert-klahvi.

ü Viimasena kasutatud käsu tühistamiseks (näiteks kui teed midagi valesti) vali Redigeeri > Võta tagasi (Edit > Undo) või vajuta Ctrl+Z või klõpsa Võta tagasi-nuppu .

Märgivormingud

kirja tüüp ehk font
kirja suurus
rasvane kiri (Ctrl+B)
kaldkiri (Ctrl+I)
allajoonitud kiri (Ctrl+U)
kirja esiletõstmine
kirja värv
ülaindeks
alaindeks

Lõiguvormingud

vasakjoondus (Ctrl+L)
keskelejoondus (Ctrl+E)
paremalejoondus (Ctrl+R)
kahepoolne ehk rööpjoondus (Ctrl+J)
1-kordne reavahe (Ctrl+1)
1,5-kordne reavahe (Ctrl+5)
2-kordne reavahe (Ctrl+2)
Taandrida - vajuta lõigu alguses Tab-klahvi.
täpploetelu
nummerdatud loetelu
Loetelu vormindamine - Vorming > Täpp- ja numberloendid (Format > Bullets and Numbering)

Töö failiga

uue faili loomine (Ctrl+N)
olemasoleva faili avamine (Ctrl+O)
salvestamine (Ctrl+S)
Salvestamine teise nimega või teise kohta - Fail > Salvesta nimega (File > Save as)
printimine (Ctrl+P)
prindi eelvaade

Teksti redigeerimine

kopeerimine (Ctrl+C)
teisaldamine (väljalõikamine) (Ctrl+X)
kleepimine (Ctrl+V)
tegevuse tagasivõtmine (Ctrl+Z)
tagasivõetud tegevuse uuesti tegemine (Ctrl+Y)

Delicious

Tegin endale Delicious-sse konto ning olen sinna edukalt ka mitmeid järjehoidjaid lisanud. Usun, et see on mulle väga kasulik, sest saan tänu sellele lihtsamini oma uurimistöö materjale koos hoida ning olen sinna lisanud ka mõningaid käsitöömustreid, seetõttu kui hiljem peaksin tahtma neid uuesti vaadata, siis on see väga lihtne :)

Eelkaitsmiseks uurimistöö kava

· Uuringu teema

· Juhendaja

· Valiku kahelauseline põhjendus

· Töö valdkond, objekt, aine (mida uurid? Kuidas formuleerida teaduskeeles? Viitamine valdkonna tähtsamatele uurijatele ja teooriatele.

· Ülesanded- mida tuleks teha? 2-4 küsimust, millele loodad vastust leida. Lahendamisjärge ootavate probleemide loend või pingerida (mida konkreetset selle küsimuse kohta ei ole teada?)

· Töö põhi- ja lisaeesmärk (millistele tulemustele soovin jõuda, mida taotlen, mida püüan saavutada?) Probleemi teoreetiline või praktiline käsitlemine: analüüsimine, lahtimõtestamine või lahendamine. Seoste uurimine nähtuste vahel. Teaduse ja proktika probleemide avastamine.

· Hüpoteesid- tõestamisele võetavad väited, teesid

· Oodatavad tulemused

· Uurimismeetodid (millise instrumendi, vahendiga ma mõõdetavaid näitajaid uurin?) Kuidas andmeid kogutakse ja töödeldakse?

· Lähteandmed- milliseid näitajaid arvestan, mõõdan, jälgin?

· Kirjandus jt. teabeallikad- loetelu (Millised teooriaf, autorid võimaldaksid teemas süvenemist?

· Kalenderplaan: tööde etapid + tähtajad

Soovituslik kasutada Ariali.

Kaasa uus paber ja pastakas, et saan märkmeid teha.

Endale ka kava välja printida.

Kaasa võib võtta ka väikese veepudeli.

3-5 minutit on rääkimisaega.

Küsitluste puhul on probleem, et kui tõsiseltvõetavad vastused on.

Kaasa võtta oma teemaga seotud asi või midagi, millega võiks komisjonile meelde jääda.

Teemavaliku põhjendus EI TOHI OLLA lihtsalt, et mind huvitas see teema.

Esinemise nipid:

Räägin samal päeval varem hääle lahti.
Une arvelt ei valmistu.
Hingad kiiresti sisse-välja, pingutada ülemisi kõhulihaseid, ütled: hõmm.

Infokirjaoskus V-VII

V moodul

Infootsing

· 5.3 teen infootsingu tüübi skeemist ekraanipildi (PrintScreen) ja lisan blogisse

· 5.6 kirjutan blogisse välja 3 infootsingu nõuannet

· Milliseid otsisõnu/päringud infootsingul oma töö teema puhul kasutan: kirjuta välja võimalikult palju?

· Milline on minu info-otsingu strateegia?

· Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Infootsingu tüübid on: fakti-, teaviku- ja teemaotsing.

3 infootsingu nõuannet on:

1. Üldiselt üksikasjalisele
   Leia kõigepealt taustinformatsiioni, seejärel kasuta spetsiifilisemaid ja värskemaid allikaid.
2. Kirjuta välja leitud allika nimetus, asukoht ja kasutamise kuupäev
   Kirjuta välja iga leitud teaviku kirje, seda läheb hiljem vaja
3. Tõlgi tema andmebaasides ja kataloogides kasutatavate märksõnade keelde.
   Kontolli oma otsisõnu tesauruses vm liigitussüsteemiga.

Mina kasutan oma teema puhul järgmisi otsisõnu: melaton, nahavähk, virumaa teataja, naha tüübid, naha struktuur, naha ehitus, sunbed, solarium risks, solarium, solaarium ajalugu, mis on solaarium, mis on solaarium?, solaarium, solaariumi kasutamine, melanoom.

Minu infootsingustrateegia seisneb selles, et ma olen enamiku materjali algselt otsinud internetist märksõnade kaudu. Seejärel avastades, et kuskil on mulle sobiv artikkel või raamat, siis on hea seda raamatukokku uurima minna.

Minu jaoks oli uus see, et otsingus saab sisestada ka väljendit NOT, mis siis piirab tulemust.

Samuti ei teadnud ma ka metamärgiga otsingust ega pesastamisest.

Sinu tulemus on 100 % (7/7).

VI moodul

Otsingu tulemuste ning infoallikate hindamine

· 6.5 kirjutan blogisse välja, millised on infoallikate peamised hindamiskriteeriumid

· Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid:

1. Ajakohasus
2. Usaldatavus
3. Ulatus
4. Täpsus
5. Objektiivsus

Täiendavad hindamiskriteeriumid:

1. Laad
2. Kujundus

Kommertskirjastajad ei ole nii tõsiselt võetavad, sest kirjutavad vaid oma kasu eesmärgil.
Siit moodulist saingi teada, kuidas ära tunda millised on tõsiseltvõetavad allikad ja millised mitte.
Objektiivsuse puhul peab jälgima keelekasutust, kas see on erapooletu või mitte jne.

Sinu tulemus on 57.1 % (4/7).

VII moodul

Informatsiooni kasutamise reeglid

· Mõtlen ja panen blogisse kirja, mil viisil teen mina kirjalikke märkmeid (väljakirjutusi)

· Mis on plagiaat?

· Blogisse 7.4. Millistele teiste tekstide osadele peab kindlasti viitama (4)?

· Teen lühiülevaade viitamisest ja viitamissüsteemidest. Toon esile oluliseima.

· Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Mina olen kirjalikke märkmeid teinud vaid siis kui pähe tuleb mõni tõsiselt hea mõte, mille puhul olen kindel, et tahaksin ise seda praegu uurimistöös kasutada. Samas olen neid praegusel ajal üsna tihti teinud, igatahes rohkem kui varem.

Plagiaat on teiste autorite kirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma töödes kui iseenda omade, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus!
Viidatud peavad olema teistest tekstidest võetud:
* ideed, arvamused, käsitlused või teooriad;
* andmed, faktid, tabelid, diagrammid, joonised;
* tsitaadid ehk teise autori tekstist üle kantud kopeeritud terviklõigud;
* ümbersõnastatud lõigud, sest ka viimasel juhul on tegemist teisest tekstist pärinevate mõtetega.
Viitamiseks nimetatakse oma kirjaliku töö koostamisel:
* teiste autorite tekstide kasutamise äramärkimist oma töö tekstis ning
* nende bibliograafiliste andmete äratoomist oma töö lõppu lisatud kasutatud kirjanduse loeteluna.
Viide tuleb kirjutada iga lõigu lõppu kui see lõik sisaldab kellegi teise tekstist pärinevaid seisukohti.
Viitamissüsteeme on mitmeid. Eristada võib:
* nime-aasta viitamist
* numbriviitamist

Sinu tulemus on 57.1 % (4/7).