Eelkaitsmiseks uurimistöö kava

· Uuringu teema

· Juhendaja

· Valiku kahelauseline põhjendus

· Töö valdkond, objekt, aine (mida uurid? Kuidas formuleerida teaduskeeles? Viitamine valdkonna tähtsamatele uurijatele ja teooriatele.

· Ülesanded- mida tuleks teha? 2-4 küsimust, millele loodad vastust leida. Lahendamisjärge ootavate probleemide loend või pingerida (mida konkreetset selle küsimuse kohta ei ole teada?)

· Töö põhi- ja lisaeesmärk (millistele tulemustele soovin jõuda, mida taotlen, mida püüan saavutada?) Probleemi teoreetiline või praktiline käsitlemine: analüüsimine, lahtimõtestamine või lahendamine. Seoste uurimine nähtuste vahel. Teaduse ja proktika probleemide avastamine.

· Hüpoteesid- tõestamisele võetavad väited, teesid

· Oodatavad tulemused

· Uurimismeetodid (millise instrumendi, vahendiga ma mõõdetavaid näitajaid uurin?) Kuidas andmeid kogutakse ja töödeldakse?

· Lähteandmed- milliseid näitajaid arvestan, mõõdan, jälgin?

· Kirjandus jt. teabeallikad- loetelu (Millised teooriaf, autorid võimaldaksid teemas süvenemist?

· Kalenderplaan: tööde etapid + tähtajad

Soovituslik kasutada Ariali.

Kaasa uus paber ja pastakas, et saan märkmeid teha.

Endale ka kava välja printida.

Kaasa võib võtta ka väikese veepudeli.

3-5 minutit on rääkimisaega.

Küsitluste puhul on probleem, et kui tõsiseltvõetavad vastused on.

Kaasa võtta oma teemaga seotud asi või midagi, millega võiks komisjonile meelde jääda.

Teemavaliku põhjendus EI TOHI OLLA lihtsalt, et mind huvitas see teema.

Esinemise nipid:

Räägin samal päeval varem hääle lahti.
Une arvelt ei valmistu.
Hingad kiiresti sisse-välja, pingutada ülemisi kõhulihaseid, ütled: hõmm.

Infokirjaoskus V-VII

V moodul

Infootsing

· 5.3 teen infootsingu tüübi skeemist ekraanipildi (PrintScreen) ja lisan blogisse

· 5.6 kirjutan blogisse välja 3 infootsingu nõuannet

· Milliseid otsisõnu/päringud infootsingul oma töö teema puhul kasutan: kirjuta välja võimalikult palju?

· Milline on minu info-otsingu strateegia?

· Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Infootsingu tüübid on: fakti-, teaviku- ja teemaotsing.

3 infootsingu nõuannet on:

1. Üldiselt üksikasjalisele
   Leia kõigepealt taustinformatsiioni, seejärel kasuta spetsiifilisemaid ja värskemaid allikaid.
2. Kirjuta välja leitud allika nimetus, asukoht ja kasutamise kuupäev
   Kirjuta välja iga leitud teaviku kirje, seda läheb hiljem vaja
3. Tõlgi tema andmebaasides ja kataloogides kasutatavate märksõnade keelde.
   Kontolli oma otsisõnu tesauruses vm liigitussüsteemiga.

Mina kasutan oma teema puhul järgmisi otsisõnu: melaton, nahavähk, virumaa teataja, naha tüübid, naha struktuur, naha ehitus, sunbed, solarium risks, solarium, solaarium ajalugu, mis on solaarium, mis on solaarium?, solaarium, solaariumi kasutamine, melanoom.

Minu infootsingustrateegia seisneb selles, et ma olen enamiku materjali algselt otsinud internetist märksõnade kaudu. Seejärel avastades, et kuskil on mulle sobiv artikkel või raamat, siis on hea seda raamatukokku uurima minna.

Minu jaoks oli uus see, et otsingus saab sisestada ka väljendit NOT, mis siis piirab tulemust.

Samuti ei teadnud ma ka metamärgiga otsingust ega pesastamisest.

Sinu tulemus on 100 % (7/7).

VI moodul

Otsingu tulemuste ning infoallikate hindamine

· 6.5 kirjutan blogisse välja, millised on infoallikate peamised hindamiskriteeriumid

· Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid:

1. Ajakohasus
2. Usaldatavus
3. Ulatus
4. Täpsus
5. Objektiivsus

Täiendavad hindamiskriteeriumid:

1. Laad
2. Kujundus

Kommertskirjastajad ei ole nii tõsiselt võetavad, sest kirjutavad vaid oma kasu eesmärgil.
Siit moodulist saingi teada, kuidas ära tunda millised on tõsiseltvõetavad allikad ja millised mitte.
Objektiivsuse puhul peab jälgima keelekasutust, kas see on erapooletu või mitte jne.

Sinu tulemus on 57.1 % (4/7).

VII moodul

Informatsiooni kasutamise reeglid

· Mõtlen ja panen blogisse kirja, mil viisil teen mina kirjalikke märkmeid (väljakirjutusi)

· Mis on plagiaat?

· Blogisse 7.4. Millistele teiste tekstide osadele peab kindlasti viitama (4)?

· Teen lühiülevaade viitamisest ja viitamissüsteemidest. Toon esile oluliseima.

· Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Mina olen kirjalikke märkmeid teinud vaid siis kui pähe tuleb mõni tõsiselt hea mõte, mille puhul olen kindel, et tahaksin ise seda praegu uurimistöös kasutada. Samas olen neid praegusel ajal üsna tihti teinud, igatahes rohkem kui varem.

Plagiaat on teiste autorite kirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma töödes kui iseenda omade, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus!
Viidatud peavad olema teistest tekstidest võetud:
* ideed, arvamused, käsitlused või teooriad;
* andmed, faktid, tabelid, diagrammid, joonised;
* tsitaadid ehk teise autori tekstist üle kantud kopeeritud terviklõigud;
* ümbersõnastatud lõigud, sest ka viimasel juhul on tegemist teisest tekstist pärinevate mõtetega.
Viitamiseks nimetatakse oma kirjaliku töö koostamisel:
* teiste autorite tekstide kasutamise äramärkimist oma töö tekstis ning
* nende bibliograafiliste andmete äratoomist oma töö lõppu lisatud kasutatud kirjanduse loeteluna.
Viide tuleb kirjutada iga lõigu lõppu kui see lõik sisaldab kellegi teise tekstist pärinevaid seisukohti.
Viitamissüsteeme on mitmeid. Eristada võib:
* nime-aasta viitamist
* numbriviitamist

Sinu tulemus on 57.1 % (4/7).

Kodune töö: Infokirjaoskus V-VII

Infokirjaoskus- http://www.hot.ee/werro24/

V moodul

Infootsing

· 5.3 tee infootsingu tüübi skeemist ekraanipilt (PrintScreen) ja lisa blogisse

· 5.6 kirjuta blogisse välja 3 infootsingu nõuannet

· Milliseid otsisõnu/päringud infootsingul oma töö teema puhul kasutad: kirjuta välja võimalikult palju?

· Milline on sinu info-otsingu strateegia?

· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

VI moodul

Otsingu tulemuste ning infoallikate hindamine

· 6.5 kirjuta blogisse välja, millised on infoallikate peamised hindamiskriteeriumid

· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

VII moodul

Informatsiooni kasutamise reeglid

· Mõtle ja pane blogisse kirja, mil viisil teed sina kirjalikke märkmeid (väljakirjutusi)

· Mis on plagiaat?

· Blogisse 7.4. Millistele teiste tekstide osadele peab kindlasti viitama (4)?

· Tee lühiülevaade viitamisest ja viitamissüsteemidest. Too esile olulisim.

· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

Uurimistöö etapid

Uurimistöö kava näidis

Uurimistöö kava näidis

· Uuringu teema

· Juhendaja

· Valiku kahelauseline põhjendus

· Töö valdkond, objekt, aine (mida uurid? Kuidas formuleerida teaduskeeles?

· Lahendamisjärge ootavate probleemide loend või pingerida (mida konkreetset selle küsimuse kohta ei ole teada?)

· Ülesanded- mida tuleks teha?

· Töö põhi- ja lisaeesmärk (millistele tulemustele soovin jõuda, mida taotlen, mida püüan saavutada?) Probleemi teoreetiline või praktiline käsitlemine: analüüsimine, lahtimõtestamine või lahendamine. Seoste uurimine nähtuste vahel. Teaduse ja proktika probleemide avastamine.

· Hüpoteesid- tõestamisele võetavad väited, teesid

· Oodatavad tulemused

· Uurimismeetodid (millise instrumendi, vahendiga ma mõõdetavaid näitajaid uurin?)

· Lähteandmed- milliseid näitajaid arvestan, mõõdan, jälgin?

· Kirjandus jt. teabeallikad- loetelu (Millised teooriaf, autorid võimaldaksid teemas süvenemist?

· Kalenderplaan: tööde etapid + tähtajad

Infokirjaoskus. IV MOODUL

IV MOODUL

· Tegevused 3 ja 5 vastan blogisse. Võin vastata küsimustele ka oma uurimisteema järgi.
· Vastan blogisse. Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.


Elektronkataloogide eelised on, et saab ka kodus vaadata, kas mulle vajalikke raamatuid on raamatukogudes olemas.


http://ise.nlib.ee/


3.Andmebaasist leian vastava märksõna suhtes otsitud raamatute ja ajakirjade nimekirja. Juures on ka väljaandmise aastaarv ning kirjas on ka autor.
Andmeaas sisaldab vastavat märksõna sisaldavate ajakirjade, ajalehtede ja raamatute nimekirja.

Usun, et sellest andmebaasist on kasu referaatide ning uurimiste tegemisel, kuigi otseselt minu teema kohta sealt palju leida ei ole.

5. Et leida materjale teemal: "Infokirjaoskuse arengust Islandil" kasutaksin metaotsisüsteemi.
Infokirjaoskuse arengust maailmas: kasutaksin teemakatalooge.
Et leida varem teadaolevat veebilehte, siis kasutaksin Interneti otsisüsteeme.

Kõige rohkem uut teavet sain siit moodulist selle kohta kuidas erinevat materjali kõige otstarekam otsida oleks.

Sinu tulemus on 57.1 % (4/7).

Infokirjaoskus. III MOODUL

III MOODUL

· Vastan blogisse. Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Enamik teavikute liikidest on kättesaadavad nii trükitud kui ka elektroonilises vormis.
Raamatud on kõige usaldusväärsem allikad.
Interneti veebilehtede kvaliteet ja usaldusväärsus on kõikuv, vahelduv.
Infoallikad paiknevad: Raamatukogudes, Internetis, Infokeskustes, Muuseumites, Arhiivides.

Sinu tulemus on 85.7 % (6/7).

Infokirjaoksus. II MOODUL

II MOODUL

Infovajadus ja infopäring

· Analüüsin: milline on minu infovajadus? Vastan blogisse.
· Tegevused 3 ja 4 vaatan lihtsalt läbi.
·Kirjutan näiteid, milliseid infopäringuid ja otsisõnasid koostaksin/kasutaksin mina oma uurimistöö jaoks materjali leidmisel.
·Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?·
·Kõige olulisem uus teadmine?·
·Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Usun, et minu infovajadus on väga suur. Pidevalt ning igapäevaselt millesetki huvitudes uurin selle kohta materjali. Info otsimine kindlasti arendab inimesi ning on ainult kasulik, kui uusi asju teada saan.
Kuna täna on päev alles varane, siis ei ole ma just täna veel palju infootsinguid sooritanud. Küll aga eile telerit vaadates oli ühes saates juttu päevitamisest ja mingist tootest, mida saab endale süstida ja tänu sellele muutub nahk pruunimaks ning solaariumis polegi vaja käia. Otsisin just selle toote kohta, aga kuna ma kindlalt nime ei mäletanud siis ei leidnud veel õiget asja üles, kuid kindlasti otsin hiljem edasi.

Küsimused oma infovajaduse analüüsimiseks(usun, et nende ennem otsingute sooritamist üle vaatamine on mulle ainult kasulik):

* Mis teemal ma infot vajan?
* Mida ma juba tean sellel teemal?
* Millise laiema teema alla küsimus kuulub?
* Millised kitsamad küsimused selle teema alla kuuluvad?
* Mis on antud teema keskne probleem (küsimus)?
* Mis aspektist lähtuvalt ma peaksin infot otsima (konkreetse valdkonna või nähtuse ajalugu, konkreetsed seadused jms)?
* Kas vajan üldist (populaarset, tutvustavat) käsitlust või teaduslikku materjali?
* Kes on sellel teemal kirjutanud või rääkinud?
* Millisel ajaperioodil on informatsioon ilmunud?
* Kas vajan eestikeelset või ka võõrkeelset materjali?
* Kas olen valmis info hankimisega seoses kandma rahalisi kulutusi?

Tegevus 2: Mille kohta Sa informatsiooni vajad?

Vajan informatsiooni erinevate arvutipoodide kohta, selleks saan internetis neid otsida ning kodulehekülgedelt vaadata. Seal saan erinevaid arvuteid vaadata ning nendega kaasnevate hindadega tutvuda. Seejärel konsulteeriksin kellegiga, kes ennem arvuteid ostnud on ning küsiksin nõu, mida ta peab oluliseks, mis arvutite juures olema peab ning mille eest on kui palju mõistlik maksta. Seejärel kui olen endale sobiva arvuti välja valinud pean kindlasti vaatama kui palju on mul raha ja võimalusi et seda arvutit osta. Siis pean leidma aadressi kus vastav pood asub, et seda ostma minna. Kuigi osad arvutipoed pakuvad ka võimalust arvuti endale interneti teel tellida ja siis saadetakse see koju.

Mina olen oma uurimistöö teemal kasutanud järgnevaid otsingumärksõnasid: melaton, nahavähk, virumaa teataja, naha tüübid, naha struktuur, naha ehitus, sunbed, solarium risks, solarium, solaarium ajalugu, mis on solaarium, mis on solaarium?, solaarium, solaariumi kasutamine, melanoom.

Sinu tulemus on 85.7 % (6/7).

Infokirjaoskus. I MOODUL

I MOODUL :

1) 5 kirjalikku tegevust vastan blogisse
2) Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?
3) Kõige olulisem uus teadmine?
4) Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.


Minu jaoks oli üllatav, et info üleküllus võib ka haigust põhjustada, ning et sellele on ka nimi mõeldud. Ise olen ka tundnud et infot on liiga palju internetis, seda just olukordades kui otsin midagi konkreetset, kuid vasteid tuleb väga palju, siis neid kõiki lehekülgi läbi vaadata on väga aeganõudev.

Olen jõudnud järeldusele, et tihti toimub infootsimine automaatselt ja alateadlikult. Tihti ma ei mõtle, miks midagi otsin vaid see tundub loomulik, kuid tegelikult võib ka sellised asjad infootsimise alla liigitada.


Tegevused:

1. Usun, et see on kahe otsaga asi. Kindlasti on elu mingil määral lihtsam ning mugavam, sest praeguses ühiskonnas ei olekski võimalik ilma sidevahenditeta läbi saada. Tihti on vaja kiirelt otsuseid langetada või kelleltki nõu küsida. Siis ei ole aega isiklikult selle inimese juurde minna, vaid helistatakse ning arutatakse telefoni teel. Tänu internetile on võimalik kõik materjalid kiiresti kätte saada, kirjad tulevad mõne hetkega kohale, selle asemel et posti teel võib neid päevi oodata. Arvutites on võimalik vajalikke kirjatöid teha tunduvalt kiiremini kui muidu käsitsi kirjutades ning kui valesti läheb on võimalik kõik kiiresti ümber muuta. Samas nõustun et igal heal asjal on ka halbu külgi, seega on ka probleeme. Kuna asjad on keerulised, siis ei pruugi inimesed üheselt neid mõista ning nii võib ka arusaamatusi tekkida. Samuti võib stressi tekitada ka kõikide uute asjade selgeks õppimine, seda eriti vanainimestel kes pole harjunud seda tegema. Samuti kuna interneti teel on lihtne kõiki asju edastada siis kasutavad seda võimalust väga paljud. Seega on internetis materjali meeletult ning kõike seda uurida ning vajalikku leida on ka segadust tekitav. Kuigi otsingumootorid on selliste asjade puhul suureks abiks.
   
2. Eelmisel laupäeval käisin ma vanaisa sünnipäeval. Loomulikult pidin ma uurima mida vanaisa kingiks tahta võiks. Selle jaoks uurisin ta telefoninumbri. Seejärel käisin erinevates poodides ning uurisin erinevaid pakkumisi ja hindasid, sest on oluline mõista, mida oleks otstarbekam ning kasulikum osta. Seejärel pidin uurima, mis kell sünnipäev algab ja kus toimub. Siis pidin paika panema kui palju enda valmis sättimiseks aega kulub ning uurima kui kaua sinna sõiduks läheb.
3. Ühel päeval sain ühe sõbra perekonnanime teada, mida ma varem teadnud. Seejärel googeldasin ta nime, et teada saada millega ta tegelenud on ning mida saavutanud. Samuti olen otsinud hulgaliselt uurimistöö jaoks erinevat materjali mida mul võiks vaja minna. Soovides kinno minna pidin uurima, mis aegadel seanssid toimuvad ning kui palju piletid maksavad.
   
4. Usun, et olen kõigi nende infootsimist puudutavate toimingutega kokku puutunud. Näiteks praegu uurimistööd tehes olen juba väga palju materjali otsinud ning seda ka analüüsinud, seega olen pidanud põhimõtteliselt kõiki neid punkte alateadlikult arvestama. Usun, et olen selle kõigega hästi hakkama saand, sest kõik vajalikud tegevused on tehtud saanu.d
5. Olles olukorras, kus vajan uusi teadmisi või informatsiooni, siis kõigepealt uurin kindlasti internetist, sest nii on seda kõige lihtsam teha. Kui piisavat vastust ei leia, siis järgmisena küsin arvamust ema käest, sest tema on ju siiski minust elukogenum ning targem.
   

Sinu tulemus on 57.1 % (4/7).

Ootused, info otsimine

Kodune töö: Infokirjaoskus

Infokirjaoskus- http://www.hot.ee/werro24/

I moodul

Sissejuhatus infokirjaoskusesse

· Pööra tähelepanu joonistele

· 5 kirjalikku tegevust vastad blogisse

· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

II moodul

Infovajadus ja infopäring

· Analüüsi: milline on sinu infovajadus? Vastad blogisse.

· Tegevused 3 ja 4 vaata lihtsalt läbi.

· Kirjuta näiteid, milliseid infopäringuid ja otsisõnasid koostaksid/kasutaksid sina oma uurimistöö jaoks materjali leidmisel.

· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

III moodul

Infoallikad

· Vastad blogisse. Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

IV moodul

Viiteinfoallikad

· Tegevused 3 ja 5 vastad blogisse. Võid vastata küsimustele ka oma uurimisteema järgi.

· Vastad blogisse. Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

Juhendaja juures tehtud märkmed

1. Ülevaade kirjandusest
   
   1.1 Mis on solaarium?
   1.2 Solaariumi kasutamise ajalugu. (üldine maailmas/ka eestis) Kus, milline, kus hiljem jne.
   1.3 Naha ehitus ja struktuur
   1.4 Miks päevitamine on kasulik?
   1.5 Päevitamisega seotud ohud
   1.6 Soovitused solaariumi kasutajale
   1.7 Alaealistel keelustamine
   1.8 Miks inimesed päevitavad?
   1.9 Kuidas nahk päevitub?
   
   
2. Uurimuslik osa
   
   2.1 Uurin midagi solaariumites konkreetselt, täpselt jäi asi veel otsustamata.
   2.2 Küsitlus (alates 6.klassist, ka poiste seas) Miks käivad, vanemate suhtumine, kellega koos mindi, teadlikkus ohtudest, kui tihti, keemide kasutamine, õige või vale väide: erinevate kreemide kasutamine kas nt rannas või solaariumis kus sobib vms. Lõpetan küsitluse nii: Tänan vastamise eest ja uuri kindlasti ka ise rohkem solaariumite kohta!
   
   • Praktiline tulemus võiks olla loeng solaariumipidajate või nahaarstide poolt, klassijuhatajad võiksid korraldada nt.
     
   2.3 Küsitluse analüüs, diagrammid, graafikud
   2.4 Järeldused
   
   • Erinevad allikad võivad tavalugejatele ärevusttekitavad olla, inimestel on keeruline uskuda mida nad loevad
   • Lõpuks on kasutamine siiski igaühe enda otsustada
     

• Kokkuvõte ja sissejuhatus (mõlemad kirjutan lõpus)
• Kasutatud kirjandus
• Sisukord ennem sissejuhatust
• Pildid võib hiljem kui kõik on paika pandud värviliselt koolis printida

Uurimistöö ajakava

• Teema ja juhendaja valik pidi olema tehtud 5.novembriks, mul on see juba mitu nädalat tagasi valitud ning olen sellega rahul.
• Juhendajaga olen juba kokku saanud ning oleme põhilised punktid kirja pannud, arutlenud töö eesmärgi üle ning kavandanud töö ülesehitust.
  
• Samuti olen ma juba hulgaliselt teemakohast materjali otsinud ning poole sellest juba ka ära analüüsinud.
• 23.novembriks püüan praegu kogutud materjali kavapunktide järgi ära jagada ning õigete punktide alla panna ning hiljem uuesti juhendajaga kohtuda ning ta nõuannete järgi tööd parandada. Siis on aega küsitlustega tegelemiseks.
  
• Juhendajaga leppisime kokku, et koostan ka küsitluse ning jagan need ennem jõuluvaheaega ära, et vaheajaks need tagasi saada ning vaheajal samuti uurimisega tegeleda. Seega peab küsitlus valmis olema hiljemalt 14.detsembriks, sest siis jõuan rahulikult neid jagada ning veenduda et kõik klassid neid täita jõuaksid.
• 11.jaanuar koolivaheajalt naastes püüan saada kõik küsitlused analüüsitud ning sealt tulemusi järeldada.
  
• 1-11. detsember algavad eelkaitsmised, selleks ajaks peab mul selge olema mida täpselt oma töös käsitlema hakkan, seega pean ennem enda jaoks kõik etapid põhjalikult läbi mõtlema et kaitstes probleeme vältida.
• 4.veebruar peab juhendajale töö esimese variandi esitama, mistõttu võiks mul kogu töö olla jaanuari lõpuks vähemalt algselt valmis.
• 30.märts esitan töö lõplikult juhendajale ning siis ei jää muud üle kui kaitsmisteks valmistuda.
  

Kuubimäng

Uurimistöö teema: Solaariumid: poolt ja vastu

1. Kirjelda objekti või nähtust, kasuta kõiki oma meeli.
   
   Solaariumikreemide lõhnad, soojus, puhkehetk, lõõgastus, näen solaariumimasinat, solaariumiteenindaja, hubane õhkkond.
   
2. Võrdle! Mille poolest on see ühesugune, mille poolest teistsugune.
   Päikese ja solaariumikiirguste mõju, kumb on kahjulikum, kui kahjulikud, mille poolest kahjulik.
3. Assotsieeri(seosta), mida see meenutab, milliseid sündmusi, asju.
   Päevitamine, meeldib ilus jume, soojus, olen ise töötanud solaariumis, tädil on solaariumifirma, meeldib solaariumis käia, huvitavad vähitekkimise põhjused, kas seotud solaariumiga
4. Analüüsi, kuidas see on tehtud, millest see koosneb, millisesse laiemasse tervikusse see kuulub.
   Koosneb Päikesekiirguse, päevitamise valdkonda. Solaariumites päevitad solaariumimasinates, rannas päevitad päikese käes. Eesmärk on päevitamisel jume saavutamine.
   
5. Rakenda, kus seda kasutada saab, mille jaoks seda vajatakse, kuidas seda kasutada saab?
   Solaariume saab kasutada solaariumisalongides, minu tööd saab kasutada solaariumisalongides, teenindajad saavad samuti sealt kokkuvõtlikult uusi teadmisi ning ka solaariumikülastajaid informeerida ohtudest ja kasulikest mõjudest. Seda vajavad inimesed, kes soovivad aasta läbi pruuni jumet omada, ning ka inimesed, kes palju töötavad ka suvel ning ei ole aega randa päevitama minna.
   
6. Argumenteeri, esita põhjendusi poolt ja vastu.
   Nii palju kui olen kuulnud ja uurinud juba, siis solaariumi poolt on see, et öeldakse, et akne puhul on solaariumikiirgus ka hea. Samas on ka pruun jume kena ja inimesed arvavad et on ilusad. Vastu on kindlasti see, et päikesekiirgus solaariumites soodustab vananemist ning solaariume külastavatel inimestel on palju suurem oht nahavähki haigestuda.
7. Zurnalisti ehk ajakirjaniku küsimused, mida, kes, kus, millal, miks, kuidas?
   Solaariume külastavad kliendid, kes soovivad jumet saada. Solaariumites päevitatakse. Solaariumid on tavaliselt päevas lahti 8-10 tundi ning on võimalik minna ka peale tööd, mistõttu ka äriinimeste jaoks on see peale tööd hea koht kuhu minna ja kus saab lõõgastuda ning puhata. Solaariumifirmadele on kahju, kui tuuakse seadus kus alla 16-aastastel keelatakse solaariumites käimine, sest nende kasum väheneb. Solaariumikette tuleb aina juurde ning isegi väikse Paide kohta on neid palju..
8. Kirjuta asjast oma heale tuttavale, kujutle et kirjutad teemast huvituvale inimesele, kes asjast üht teist teab ning kujutad ette milliseid küsimusi ta esitada võib, seletan talle miks olen teemast huvitatud ning milliseid küsimusi soovin analüüsida. Anna põhjendatud vastuseid.
   Mina uurin solaariumite kasutamist. Minu jaoks on oluline teada saada, kui suurt rolli määrab solaariumi kasutamine nahavähi tekkele ning mis kahjulikud mõjud sellel esinevad. Kui tihedalt ning kui palju solaariumeid üldse kasutatakse tänapäeval. Kes on peamine sihtgrupp kes solaariumites käivad. Samuti oleks huvitav avastada ka selliseid asju mis võivad solaariumite puhul inimeste jaoks just kasulikud olla.
9. Loe, kirjuta ma ei õpi ainult kirjutades, lugemine aitab paremini näha ja seletada. enne kirjutamise arutlemist loen teksti ennem ära ja saan teksti terviklikult tundma. Lugeda tasub ka muid teemasid ning ka ilukirjanduslikke artikleid.
   

Videod

Uurimispäeviku roll

Uurimispäeviku roll minu jaoks seisneb selles, et saan kogu uurimise käigu ning toimuva siia üles märkida. Siit hiljem järjest vaadates on täpselt teada kui palju millegagi tegelenud olen ning mida veel teha vaja. Siin peaks kajastuma kokkuvõtlikult lühiülevaade mu tööst, mis aitab ka mul endal head süsteemi luua ning järjepidevalt asjaga tegeleda.

Kõige lihtsam tundub olevat...

Kogu uurimistöö tegemine ja sellele mõtlemine on mulle juba piisavalt hirmu nahka ajanud, et ei teagi mis võiks lihtne olla. Arvan, et mitte just lihtne, vaid kergem on ehk materjali otsimine ning küsitluse koostamine. Hiljem kõige kokku võtmine ning materjali analüüsimine, töötlemine ja kõik muu on kindlasti keerulisem, kuid püüan selleks valmis olla.

Muret tekitav

Kõige enam muretsen uurimistöö puhul selle pärast, et ei suuda piisavalt selgelt uuritut kirja panna ning et materjali mida uurida jääb väheseks. Samuti kardan, et ajast jääb puudu, kuid selle ennetamiseks on võimalus tööga juba varem peale alusstada. Seetõttu olengi endale eesmärgiks seadnud võimalikult ruttu juba materjali otsima hakata. Muretsen ka vormistuse pärast, kardan et ehk ei tee ma siiski kõike piisavalt õigesti ning sealt ka punkte maha läheb. Samas usun, et ka informaatika tunnist peaks kasu olema ning kui ennem piisavalt läbi teeme siis peaks ka kergem olema. Kindlasti olen mures ka kaitsmise pärast, sest eks ennem neid hetki on närv kõige suurem ning paljude pealtvaatajate ees võin endaski kõhklema hakata.

Uurimistöö temaatika

Minu esimesed ideed uurimistöö temaatika kohta on alles selgunud. Mõned nädalad tagasi mõistsin et ei suuda teemat välja mõelda kui kõiki mõtteid kirja pole pannud. Kirjutasime siis sõbrannaga kõik mõtted mida uurida võiks välja ning suundusime klassijuhataja poole.Lorina Kukest saab ka mu uurimistöö juhendaja. Temaga koos praakisime pooled teemad välja ning kõiki ülejäänusid oli ta nõus juhendama. Seejärel valisin ise veel kümmekond enim meeldinud teemat välja mille hulgast lõpuks ka teema valisin. Teema on seotud solaariumite ning nende heade ja halbade külgedega. Usun et uurimine tuleb huvitav, sest solaarium on tänapäeval aktuaalne.

Loodusvaatlus

Olen alustanud loodusvaatlusega, mis peaks kestma 14 päeva. Sügisel võib looduses kõige enam muutusi märgata puude juures. Maja taga asub mul park ning seetõttu valisingi oma vaatlusobjektiks pargis värvi muutvad ning lehti langetavad puud. Valiku tegemisel oli määrav ka see, et neid puid on mul mugav koduaknast vaadelda ning uurida.

Blogimise kohta leian abimaterjale...

http://et.wikipedia.org/wiki/Blog

Otsisin blogimise kohta vikipeediast, sest minu jaoks on see üks enim kasutatum info otsimise koht.
Seal leheküljel on seletatud ära mõiste ajaveeb ning lisaks on seal linke teiste Eesti ajaveebi keskkondadele.

http://www.koolielu.edu.ee/oppetipp/blogi_kasutamine.pdf

Sellel leheküljel on põhjalikult ära seletatud ajaveebi ehk blogi kasutamine õppetöös.
Lisaks on seal 8 erinevat lehekülge kus on võimalik blogi luua ning õpetus kuidas endale http://www.blogger.com aadressil isiklik blogi.

http://www.slideshare.net/weikoh/ajaveebid-ja-virtuaalsed-kogukonnad

Seal on slideshow, kus räägitakse blogide kasutamisest ning blogide erinevatest külgedest.

http://www.dt.ee/blog/blogimine/2008/05/blogid-usaldusvaarsed-auhinnatud-fenomenaalsed

Siit leiab blogide kohta tehtud küsitluste vastuseid.

7 kasulikku nippi

7 nippi uurimuse planeerijale (raamatust Uuri ja kirjuta, 2007)

• Teen korraliku töö mõõduka, etteplaneeritud aja jooksul.
• Ma ei tee oma uurimusest eluaegset projekti.
• Ma ei pea siiski kangekaelselt kinni teemast, mis juba algetapil tekitab suuri teostamisraskusi või mis osutub raskesti liigentatavaks, nigelaks või mu eesmärkidele mittevastavaks.
• Mõistan, et minu uurimustöös võib midagi puudu jääda.
• Mõistan, et elu jätkub ka pärsat uurimustööd ja et kõike pole vaja paigutada ühte ja samasse töhe.
• Võin jätkata hiljem tegemist uute, huvitavate teemadega, mis sugenevad uurimuse jooksul.
• Minu uurimus kujutab endast ainult üht võimalikku teemakäsitlust.

Kavatsen aegajalt neid nippe üle lugemas käia. Nii saan ennast paremini motiveerida ning asju meelde tuletada! :)

Küsimused

Esimeseks koduseks ülesandeks informaatika tunnis oli meil eesmärk lahtiste silmadega ning ilma eelarvamusteta ringi käia. Pidime esitama 10 küsimust mille kohta võiks lähemalt uurida.

Minu küsimused olid järgnevad:

1. Miks on kuusel okkad?
2. Miks sajab just sügisel nii palju vihma?
3. Miks inimesed lennata ei oska?
4. Miks koolis nii palju õppida antakse?
5. Miks inimene vajab öösel magamiseks nii palju aega?
6. Miks on maakera ümmargune?
7. Kuidas tekkis maailm?
8. Miks käivad koerad neljakäpukil?
9. Miks puulehed sügise saabudes värvi muutma hakkavad?
10. Miks jääkarud valged on?

Uurimispäevik

Pean täpset päevikut oma uurimuse edenemise kohta.

Kirjutan siia:

· Plaanid

· Plaanide muutused

· Nende muutuste põhjused

· Hirmud

· Mida loen?

· Mõtlen seoses uurimisega?

· Tähtsamad leiud

· Inimeste olulised ütlused

· Meetodid

· Teooriad

· Analüüsimise võimalused

· Tööaeg

· Mida peaks järgmisena tegema?

· Milliseid allikaid vajan juurde?

· Kuidas olen lahendusteni jõudnud?

· Ideed

· Küsimused, mis ootavad vastust

Kasu:

· Hoian end töö juures

· Ma planeerin oma tegevust ja ajakasutamist hoolikamalt

· Aitab meenutada, kuhu pooleli jäin

· Näitab mulle ja juhendajale millisesse tööetappi olen jõudnud ja kuidas

· Töö valmides on hea teha kokkuvõtet

Teen märkmeid regulaarselt!

Raamatust: Uuri ja kirjuta, Hirsijärvi jt.

Tervist

Täna kirjutan oma esimese blogipostituse. Kuna ma pole varem blogidega tegelenud, siis on kõik mullegi uus ning õpin ja tutvun alles kõigega. Blogi eesmärk on kõik mõtted ja kogu uurimise käik kirja panna ning usun, et see avaldab head mõju mu uurimisele. Hoian teid, lugejaid, edaspidise uurimisega kursis ning eks siis on näha, kuidas mul läheb.