Wednesday, November 18, 2009

Kodune töö: Infokirjaoskus V-VII

Infokirjaoskus- http://www.hot.ee/werro24/

V moodul

Infootsing

· 5.3 tee infootsingu tüübi skeemist ekraanipilt (PrintScreen) ja lisa blogisse

· 5.6 kirjuta blogisse välja 3 infootsingu nõuannet

· Milliseid otsisõnu/päringud infootsingul oma töö teema puhul kasutad: kirjuta välja võimalikult palju?

· Milline on sinu info-otsingu strateegia?

· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

VI moodul

Otsingu tulemuste ning infoallikate hindamine

· 6.5 kirjuta blogisse välja, millised on infoallikate peamised hindamiskriteeriumid

· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

VII moodul

Informatsiooni kasutamise reeglid

· Mõtle ja pane blogisse kirja, mil viisil teed sina kirjalikke märkmeid (väljakirjutusi)

· Mis on plagiaat?

· Blogisse 7.4. Millistele teiste tekstide osadele peab kindlasti viitama (4)?

· Tee lühiülevaade viitamisest ja viitamissüsteemidest. Too esile olulisim.

· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

Uurimistöö etapid

Uurimistöö kava näidis

Uurimistöö kava näidis

· Uuringu teema

· Juhendaja

· Valiku kahelauseline põhjendus

· Töö valdkond, objekt, aine (mida uurid? Kuidas formuleerida teaduskeeles?

· Lahendamisjärge ootavate probleemide loend või pingerida (mida konkreetset selle küsimuse kohta ei ole teada?)

· Ülesanded- mida tuleks teha?

· Töö põhi- ja lisaeesmärk (millistele tulemustele soovin jõuda, mida taotlen, mida püüan saavutada?) Probleemi teoreetiline või praktiline käsitlemine: analüüsimine, lahtimõtestamine või lahendamine. Seoste uurimine nähtuste vahel. Teaduse ja proktika probleemide avastamine.

· Hüpoteesid- tõestamisele võetavad väited, teesid

· Oodatavad tulemused

· Uurimismeetodid (millise instrumendi, vahendiga ma mõõdetavaid näitajaid uurin?)

· Lähteandmed- milliseid näitajaid arvestan, mõõdan, jälgin?

· Kirjandus jt. teabeallikad- loetelu (Millised teooriaf, autorid võimaldaksid teemas süvenemist?

· Kalenderplaan: tööde etapid + tähtajad

Infokirjaoskus. IV MOODUL

IV MOODUL

· Tegevused 3 ja 5 vastan blogisse. Võin vastata küsimustele ka oma uurimisteema järgi.
·
Vastan blogisse. Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?
·
Kõige olulisem uus teadmine?
·
Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.


Elektronkataloogide eelised on, et saab ka kodus vaadata, kas mulle vajalikke raamatuid on raamatukogudes olemas.


http://ise.nlib.ee/


3.Andmebaasist leian vastava märksõna suhtes otsitud raamatute ja ajakirjade nimekirja. Juures on ka väljaandmise aastaarv ning kirjas on ka autor.
Andmeaas sisaldab vastavat märksõna sisaldavate ajakirjade, ajalehtede ja raamatute nimekirja.

Usun, et sellest andmebaasist on kasu referaatide ning uurimiste tegemisel, kuigi otseselt minu teema kohta sealt palju leida ei ole.

5. Et leida materjale teemal: "Infokirjaoskuse arengust Islandil" kasutaksin metaotsisüsteemi.
Infokirjaoskuse arengust maailmas: kasutaksin teemakatalooge.
Et leida varem teadaolevat veebilehte, siis kasutaksin Interneti otsisüsteeme.

Kõige rohkem uut teavet sain siit moodulist selle kohta kuidas erinevat materjali kõige otstarekam otsida oleks.

Sinu tulemus on 57.1 % (4/7).


Infokirjaoskus. III MOODUL

III MOODUL

· Vastan blogisse. Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?
·
Kõige olulisem uus teadmine?
· Teen
enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Enamik teavikute liikidest on kättesaadavad nii trükitud kui ka elektroonilises vormis.
Raamatud on kõige usaldusväärsem allikad.
Interneti veebilehtede kvaliteet ja usaldusväärsus on kõikuv, vahelduv.
Infoallikad paiknevad: Raamatukogudes, Internetis, Infokeskustes, Muuseumites, Arhiivides.

Sinu tulemus on 85.7 % (6/7).

Infokirjaoksus. II MOODUL

II MOODUL

Infovajadus ja infopäring

· Analüüsin: milline on minu infovajadus? Vastan blogisse.
·
Tegevused 3 ja 4 vaatan lihtsalt läbi.
·Kirjutan näiteid, milliseid infopäringuid ja otsisõnasid koostaksin/kasutaksin mina oma uurimistöö jaoks materjali leidmisel.
·Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?·
·Kõige olulisem uus teadmine?·
·Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Usun, et minu infovajadus on väga suur. Pidevalt ning igapäevaselt millesetki huvitudes uurin selle kohta materjali. Info otsimine kindlasti arendab inimesi ning on ainult kasulik, kui uusi asju teada saan.
Kuna täna on päev alles varane, siis ei ole ma just täna veel palju infootsinguid sooritanud. Küll aga eile telerit vaadates oli ühes saates juttu päevitamisest ja mingist tootest, mida saab endale süstida ja tänu sellele muutub nahk pruunimaks ning solaariumis polegi vaja käia. Otsisin just selle toote kohta, aga kuna ma kindlalt nime ei mäletanud siis ei leidnud veel õiget asja üles, kuid kindlasti otsin hiljem edasi.

Küsimused oma infovajaduse analüüsimiseks(usun, et nende ennem otsingute sooritamist üle vaatamine on mulle ainult kasulik):

* Mis teemal ma infot vajan?
* Mida ma juba tean sellel teemal?
* Millise laiema teema alla küsimus kuulub?
* Millised kitsamad küsimused selle teema alla kuuluvad?
* Mis on antud teema keskne probleem (küsimus)?
* Mis aspektist lähtuvalt ma peaksin infot otsima (konkreetse valdkonna või nähtuse ajalugu, konkreetsed seadused jms)?
* Kas vajan üldist (populaarset, tutvustavat) käsitlust või teaduslikku materjali?
* Kes on sellel teemal kirjutanud või rääkinud?
* Millisel ajaperioodil on informatsioon ilmunud?
* Kas vajan eestikeelset või ka võõrkeelset materjali?
* Kas olen valmis info hankimisega seoses kandma rahalisi kulutusi?

Tegevus 2: Mille kohta Sa informatsiooni vajad?

Vajan informatsiooni erinevate arvutipoodide kohta, selleks saan internetis neid otsida ning kodulehekülgedelt vaadata. Seal saan erinevaid arvuteid vaadata ning nendega kaasnevate hindadega tutvuda. Seejärel konsulteeriksin kellegiga, kes ennem arvuteid ostnud on ning küsiksin nõu, mida ta peab oluliseks, mis arvutite juures olema peab ning mille eest on kui palju mõistlik maksta. Seejärel kui olen endale sobiva arvuti välja valinud pean kindlasti vaatama kui palju on mul raha ja võimalusi et seda arvutit osta. Siis pean leidma aadressi kus vastav pood asub, et seda ostma minna. Kuigi osad arvutipoed pakuvad ka võimalust arvuti endale interneti teel tellida ja siis saadetakse see koju.

Mina olen oma uurimistöö teemal kasutanud järgnevaid otsingumärksõnasid: melaton, nahavähk, virumaa teataja, naha tüübid, naha struktuur, naha ehitus, sunbed, solarium risks, solarium, solaarium ajalugu, mis on solaarium, mis on solaarium?, solaarium, solaariumi kasutamine, melanoom.

Sinu tulemus on 85.7 % (6/7).

Tuesday, November 17, 2009

Infokirjaoskus. I MOODUL

I MOODUL :

1) 5 kirjalikku tegevust vastan blogisse
2) Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?
3) Kõige olulisem uus teadmine?
4) Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.


Minu jaoks oli üllatav, et info üleküllus võib ka haigust põhjustada, ning et sellele on ka nimi mõeldud. Ise olen ka tundnud et infot on liiga palju internetis, seda just olukordades kui otsin midagi konkreetset, kuid vasteid tuleb väga palju, siis neid kõiki lehekülgi läbi vaadata on väga aeganõudev.

Olen jõudnud järeldusele, et tihti toimub infootsimine automaatselt ja alateadlikult. Tihti ma ei mõtle, miks midagi otsin vaid see tundub loomulik, kuid tegelikult võib ka sellised asjad infootsimise alla liigitada.


Tegevused:
  1. Usun, et see on kahe otsaga asi. Kindlasti on elu mingil määral lihtsam ning mugavam, sest praeguses ühiskonnas ei olekski võimalik ilma sidevahenditeta läbi saada. Tihti on vaja kiirelt otsuseid langetada või kelleltki nõu küsida. Siis ei ole aega isiklikult selle inimese juurde minna, vaid helistatakse ning arutatakse telefoni teel. Tänu internetile on võimalik kõik materjalid kiiresti kätte saada, kirjad tulevad mõne hetkega kohale, selle asemel et posti teel võib neid päevi oodata. Arvutites on võimalik vajalikke kirjatöid teha tunduvalt kiiremini kui muidu käsitsi kirjutades ning kui valesti läheb on võimalik kõik kiiresti ümber muuta. Samas nõustun et igal heal asjal on ka halbu külgi, seega on ka probleeme. Kuna asjad on keerulised, siis ei pruugi inimesed üheselt neid mõista ning nii võib ka arusaamatusi tekkida. Samuti võib stressi tekitada ka kõikide uute asjade selgeks õppimine, seda eriti vanainimestel kes pole harjunud seda tegema. Samuti kuna interneti teel on lihtne kõiki asju edastada siis kasutavad seda võimalust väga paljud. Seega on internetis materjali meeletult ning kõike seda uurida ning vajalikku leida on ka segadust tekitav. Kuigi otsingumootorid on selliste asjade puhul suureks abiks.
  2. Eelmisel laupäeval käisin ma vanaisa sünnipäeval. Loomulikult pidin ma uurima mida vanaisa kingiks tahta võiks. Selle jaoks uurisin ta telefoninumbri. Seejärel käisin erinevates poodides ning uurisin erinevaid pakkumisi ja hindasid, sest on oluline mõista, mida oleks otstarbekam ning kasulikum osta. Seejärel pidin uurima, mis kell sünnipäev algab ja kus toimub. Siis pidin paika panema kui palju enda valmis sättimiseks aega kulub ning uurima kui kaua sinna sõiduks läheb.
  3. Ühel päeval sain ühe sõbra perekonnanime teada, mida ma varem teadnud. Seejärel googeldasin ta nime, et teada saada millega ta tegelenud on ning mida saavutanud. Samuti olen otsinud hulgaliselt uurimistöö jaoks erinevat materjali mida mul võiks vaja minna. Soovides kinno minna pidin uurima, mis aegadel seanssid toimuvad ning kui palju piletid maksavad.
  4. Usun, et olen kõigi nende infootsimist puudutavate toimingutega kokku puutunud. Näiteks praegu uurimistööd tehes olen juba väga palju materjali otsinud ning seda ka analüüsinud, seega olen pidanud põhimõtteliselt kõiki neid punkte alateadlikult arvestama. Usun, et olen selle kõigega hästi hakkama saand, sest kõik vajalikud tegevused on tehtud saanu.d
  5. Olles olukorras, kus vajan uusi teadmisi või informatsiooni, siis kõigepealt uurin kindlasti internetist, sest nii on seda kõige lihtsam teha. Kui piisavat vastust ei leia, siis järgmisena küsin arvamust ema käest, sest tema on ju siiski minust elukogenum ning targem.

Sinu tulemus on 57.1 % (4/7).

Wednesday, November 4, 2009

Ootused, info otsimine


Kodune töö: Infokirjaoskus

Infokirjaoskus- http://www.hot.ee/werro24/

I moodul

Sissejuhatus infokirjaoskusesse

· Pööra tähelepanu joonistele

· 5 kirjalikku tegevust vastad blogisse

· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.


II moodul

Infovajadus ja infopäring

· Analüüsi: milline on sinu infovajadus? Vastad blogisse.

· Tegevused 3 ja 4 vaata lihtsalt läbi.

· Kirjuta näiteid, milliseid infopäringuid ja otsisõnasid koostaksid/kasutaksid sina oma uurimistöö jaoks materjali leidmisel.

· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

III moodul

Infoallikad

· Vastad blogisse. Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

IV moodul

Viiteinfoallikad

· Tegevused 3 ja 5 vastad blogisse. Võid vastata küsimustele ka oma uurimisteema järgi.

· Vastad blogisse. Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.



Tuesday, November 3, 2009

Juhendaja juures tehtud märkmed

  1. Ülevaade kirjandusest

    1.1 Mis on solaarium?
    1.2 Solaariumi kasutamise ajalugu. (üldine maailmas/ka eestis) Kus, milline, kus hiljem jne.
    1.3 Naha ehitus ja struktuur
    1.4 Miks päevitamine on kasulik?
    1.5 Päevitamisega seotud ohud
    1.6 Soovitused solaariumi kasutajale
    1.7 Alaealistel keelustamine
    1.8 Miks inimesed päevitavad?
    1.9 Kuidas nahk päevitub?

  2. Uurimuslik osa

    2.1 Uurin midagi solaariumites konkreetselt, täpselt jäi asi veel otsustamata.
    2
    .2 Küsitlus (alates 6.klassist, ka poiste seas) Miks käivad, vanemate suhtumine, kellega koos mindi, teadlikkus ohtudest, kui tihti, keemide kasutamine, õige või vale väide: erinevate kreemide kasutamine kas nt rannas või solaariumis kus sobib vms. Lõpetan küsitluse nii: Tänan vastamise eest ja uuri kindlasti ka ise rohkem solaariumite kohta!
    • Praktiline tulemus võiks olla loeng solaariumipidajate või nahaarstide poolt, klassijuhatajad võiksid korraldada nt.
    2.3 Küsitluse analüüs, diagrammid, graafikud
    2.4 Järeldused
    • Erinevad allikad võivad tavalugejatele ärevusttekitavad olla, inimestel on keeruline uskuda mida nad loevad
    • Lõpuks on kasutamine siiski igaühe enda otsustada
  • Kokkuvõte ja sissejuhatus (mõlemad kirjutan lõpus)
  • Kasutatud kirjandus
  • Sisukord ennem sissejuhatust
  • Pildid võib hiljem kui kõik on paika pandud värviliselt koolis printida

Uurimistöö ajakava

  • Teema ja juhendaja valik pidi olema tehtud 5.novembriks, mul on see juba mitu nädalat tagasi valitud ning olen sellega rahul.
  • Juhendajaga olen juba kokku saanud ning oleme põhilised punktid kirja pannud, arutlenud töö eesmärgi üle ning kavandanud töö ülesehitust.
  • Samuti olen ma juba hulgaliselt teemakohast materjali otsinud ning poole sellest juba ka ära analüüsinud.
  • 23.novembriks püüan praegu kogutud materjali kavapunktide järgi ära jagada ning õigete punktide alla panna ning hiljem uuesti juhendajaga kohtuda ning ta nõuannete järgi tööd parandada. Siis on aega küsitlustega tegelemiseks.
  • Juhendajaga leppisime kokku, et koostan ka küsitluse ning jagan need ennem jõuluvaheaega ära, et vaheajaks need tagasi saada ning vaheajal samuti uurimisega tegeleda. Seega peab küsitlus valmis olema hiljemalt 14.detsembriks, sest siis jõuan rahulikult neid jagada ning veenduda et kõik klassid neid täita jõuaksid.
  • 11.jaanuar koolivaheajalt naastes püüan saada kõik küsitlused analüüsitud ning sealt tulemusi järeldada.
  • 1-11. detsember algavad eelkaitsmised, selleks ajaks peab mul selge olema mida täpselt oma töös käsitlema hakkan, seega pean ennem enda jaoks kõik etapid põhjalikult läbi mõtlema et kaitstes probleeme vältida.
  • 4.veebruar peab juhendajale töö esimese variandi esitama, mistõttu võiks mul kogu töö olla jaanuari lõpuks vähemalt algselt valmis.
  • 30.märts esitan töö lõplikult juhendajale ning siis ei jää muud üle kui kaitsmisteks valmistuda.