Infokirjaoskus V-VII

V moodul

Infootsing

· 5.3 teen infootsingu tüübi skeemist ekraanipildi (PrintScreen) ja lisan blogisse

· 5.6 kirjutan blogisse välja 3 infootsingu nõuannet

· Milliseid otsisõnu/päringud infootsingul oma töö teema puhul kasutan: kirjuta välja võimalikult palju?

· Milline on minu info-otsingu strateegia?

· Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Infootsingu tüübid on: fakti-, teaviku- ja teemaotsing.

3 infootsingu nõuannet on:

1. Üldiselt üksikasjalisele
   Leia kõigepealt taustinformatsiioni, seejärel kasuta spetsiifilisemaid ja värskemaid allikaid.
2. Kirjuta välja leitud allika nimetus, asukoht ja kasutamise kuupäev
   Kirjuta välja iga leitud teaviku kirje, seda läheb hiljem vaja
3. Tõlgi tema andmebaasides ja kataloogides kasutatavate märksõnade keelde.
   Kontolli oma otsisõnu tesauruses vm liigitussüsteemiga.

Mina kasutan oma teema puhul järgmisi otsisõnu: melaton, nahavähk, virumaa teataja, naha tüübid, naha struktuur, naha ehitus, sunbed, solarium risks, solarium, solaarium ajalugu, mis on solaarium, mis on solaarium?, solaarium, solaariumi kasutamine, melanoom.

Minu infootsingustrateegia seisneb selles, et ma olen enamiku materjali algselt otsinud internetist märksõnade kaudu. Seejärel avastades, et kuskil on mulle sobiv artikkel või raamat, siis on hea seda raamatukokku uurima minna.

Minu jaoks oli uus see, et otsingus saab sisestada ka väljendit NOT, mis siis piirab tulemust.

Samuti ei teadnud ma ka metamärgiga otsingust ega pesastamisest.

Sinu tulemus on 100 % (7/7).

VI moodul

Otsingu tulemuste ning infoallikate hindamine

· 6.5 kirjutan blogisse välja, millised on infoallikate peamised hindamiskriteeriumid

· Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid:

1. Ajakohasus
2. Usaldatavus
3. Ulatus
4. Täpsus
5. Objektiivsus

Täiendavad hindamiskriteeriumid:

1. Laad
2. Kujundus

Kommertskirjastajad ei ole nii tõsiselt võetavad, sest kirjutavad vaid oma kasu eesmärgil.
Siit moodulist saingi teada, kuidas ära tunda millised on tõsiseltvõetavad allikad ja millised mitte.
Objektiivsuse puhul peab jälgima keelekasutust, kas see on erapooletu või mitte jne.

Sinu tulemus on 57.1 % (4/7).

VII moodul

Informatsiooni kasutamise reeglid

· Mõtlen ja panen blogisse kirja, mil viisil teen mina kirjalikke märkmeid (väljakirjutusi)

· Mis on plagiaat?

· Blogisse 7.4. Millistele teiste tekstide osadele peab kindlasti viitama (4)?

· Teen lühiülevaade viitamisest ja viitamissüsteemidest. Toon esile oluliseima.

· Mis on minu jaoks uut/ üllatavat? Mida sain teada?

· Kõige olulisem uus teadmine?

· Teen enesekontrolli testi. Tulemusest kirjutan ajaveebis.

Mina olen kirjalikke märkmeid teinud vaid siis kui pähe tuleb mõni tõsiselt hea mõte, mille puhul olen kindel, et tahaksin ise seda praegu uurimistöös kasutada. Samas olen neid praegusel ajal üsna tihti teinud, igatahes rohkem kui varem.

Plagiaat on teiste autorite kirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma töödes kui iseenda omade, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus!
Viidatud peavad olema teistest tekstidest võetud:
* ideed, arvamused, käsitlused või teooriad;
* andmed, faktid, tabelid, diagrammid, joonised;
* tsitaadid ehk teise autori tekstist üle kantud kopeeritud terviklõigud;
* ümbersõnastatud lõigud, sest ka viimasel juhul on tegemist teisest tekstist pärinevate mõtetega.
Viitamiseks nimetatakse oma kirjaliku töö koostamisel:
* teiste autorite tekstide kasutamise äramärkimist oma töö tekstis ning
* nende bibliograafiliste andmete äratoomist oma töö lõppu lisatud kasutatud kirjanduse loeteluna.
Viide tuleb kirjutada iga lõigu lõppu kui see lõik sisaldab kellegi teise tekstist pärinevaid seisukohti.
Viitamissüsteeme on mitmeid. Eristada võib:
* nime-aasta viitamist
* numbriviitamist

Sinu tulemus on 57.1 % (4/7).