Tekstitöötlus

Esc – Escape ehk paoklahvi vajutus katkestab korralduse täitmise (tühistab tehtud valiku).

Tab-klahv teeb taandrea. Tagasiliikumiseks vajuta Shift + Tab.
Dialoogiakendes saab Tab-klahviga liikuda erinevate valikute vahel.

CapsLock – vajuta, kui soovid ainult suurtähtedega trükkida. Kui soovid jälle väiketähti, vajuta teist korda.

Shift-klahvi all hoides saab sisestada suure tähe või klahvil oleva ülemise märgi.

Alt-klahvi all hoides saab avada menüüsid, vajutades menüü nimes allajoonitud tähe klahvi.

AltGr-klahvi all hoides saab sisestada klahvil oleva kolmanda märgi.

Space- ehk tühikuklahv on sõnavahede tegemiseks (sõnade ja kirjavahemärkide järele).

Windows ehk aknaklahvi kasutatakse stardimenüü avamiseks.
Windows-klahvi all hoides vajutada D - kuvatakse töölaud.
Windows-klahvi all hoides vajutada E - kuvatakse My Computer’i-aken, kus näed kettaid, kaustu ja faile.

Enter-klahvi vajutatakse uue lõigu alustamiseks ja tühja vaherea tegemiseks.
Kui ekraanile ilmub dialoogiaken, saab Enter-klahvi abil kinnitada valikut.

Noole- ehk suunaklahve kasutatakse kursori liigutamiseks tekstis.

Delete-klahvi abil kustutatakse kursorist paremal olevaid märke.

Backspace-klahvi abil kustutatakse kursorist vasakul olevaid märke.

Ülekirjutusreþiimi sisse- ja väljalülitamiseks vajutatakse Insert-klahvi. Tavaliselt lisatakse märgid olemasolevate märkide vahele. Valesti kirjutatud teksti võib ka üle kirjutada. Ülekirjutuse puhul sisestatakse märk olemasoleva asemele. Sisselülitatusest annab märku ekraani allääres oleval olekuribal kiri "OVR".

Vajutus PageUp-klahvile viib kursori ekraanitäie võrra tagasi.
Vajutus PageDown-klahvile viib kursori ekraanitäie võrra edasi.
Vajutus Home-klahvile viib kursori rea algusse.
Vajutus End-klahvile viib kursori rea lõppu.

Vajutades mingit funktsiooniklahvi, teostatakse tavaliselt mingi tegevus. Milline, see oleneb parajasti aktiivsest programmist. F1 kuvab tavaliselt abiteabe. F4 kordab sooritatud tegevust (MS Office programmides).

Print Screen-klahvi abil on võimalik ekraanipilt kopeerida arvuti vahemällu.

Ekraanipilt

Jäta meelde, kus on tiitelriba, menüüriba, standardriba, vorminguriba, joonlaud, kerimisribad, olekuriba. Leia sulgemisnupp, maksimeerimisnupp, minimeerimisnupp.

Kui valid Vaade > Tööriistaribad (View > Toolbars), siis nende tööriistaribade ees, mis on ekraanil, näed linnukest.

Kui standardriba on kadunud, vali Vaade > Tööriistaribad > Standardne (View > Toolbars > Standard).
Kui vorminguriba on kadunud, vali Vaade > Tööriistaribad > Vorming (View > Toolbars > Formatting).

Märk, sõna, rida, lause, lõik

Märk (Character) – mistahes sümbol tekstis. Märgid sisestatakse klaviatuurilt. Palju märke leiad Sümbolite tabelist (Insert > Symbol).

Sõna (Word) – märgid, mis jäävad kahe tühiku vahele. Lõigu esimese sõna ees tühik puudub.

Rida (Row) – ühel real paiknev tekst.

Lause (Sentence) – tekstiosa, mis algab suure tähega ja lõpeb lause lõpumärgiga, millele järgneb tühik.

Lõik (Paragraph) – kahe Enter-klahvi vajutuse vahele jääv tekst. Kõige esimese lõigu ees Enter-klahvi vajutust ei ole.

Alloleval pildil on 3 lõiku, 4 lauset, 5 rida, 30 sõna, 234 märki koos tühikutega (ilma tühikuteta 207).

Kõigi sisestatud märkide nägemiseks klõpsa Show/Hide-nupul,
nende mittekuvamiseks klõpsa sama nuppu uuesti.

Märgistamine

Kõike saab märgistada vasakut hiirenuppu all hoides hiirega tekstist üle lohistades. Märgistada on lihtsam, kui tead järgmisi märgistamisvõimalusi:

Sümbol – Shift-klahvi all hoides liigu nooleklahvidega soovitud suunas või lohista vasakut hiirenuppu all hoides üle sümboli.

Sõna – topeltklõps sõnal või Ctrl- ja Shift-klahvi all hoides liigu nooleklahvidega soovitud suunas.

Rida – klõps rea ees (kui kursor on nooleots).

Lause – klõps lausel Ctrl-klahvi all hoides.

Lõik – kolmikklõps lõigul või topeltklõps lõigu ees (kui kursor on nooleots).

Tekstiosa – klõps teksti alguses, seejärel hoides all Shift-klahvi klõpsa teksti lõpus, siis vabasta Shift-klahv.

Kogu tekst – vajuta Ctrl+A või vali Edit > Select All või kolmikklõps teksti ees (kui kursor on nooleots).

Teksti sisestamise reeglid

ü Tähed, numbrid ja kirjavahemärgid sisestatakse klaviatuurilt. Tekst ilmub sisestus­kriipsu (vilkuv püstkriips) ette.

ü Suurtähe või klahvil asuva ülemise märgi saamiseks tuleb Shift-klahvi all hoides vajutada soovitud tähe või märgi klahvile.

ü Klahvil oleva kolmanda märgi saamiseks tuleb AltGr-klahvi all hoides vajutada soovitud märgi klahvile.

ü Ainult suurtähtedes trükkimiseks vajuta Caps Lock-klahvi (põlema läheb CapsLock tuli). Suurtähereþiimi väljalülitamiseks vajuta uuesti CapsLock-klahvi.

ü Numbreid saab sisestada ka numbriklahvistikust. Sel juhul peab põlema NumLock-tuli. Selleks vajuta numbriklahvistikul olevat NumLock-klahvi.

ü Et kustutada sisestuskriipsust vasakule poole, vajuta Backspace-klahvi.
Et kustutada sisestuskriipsust paremale poole, vajuta Delete-klahvi.

ü Sõnad tuleb sisestamisel eraldada ühe tühikuga (selle saamiseks vajuta klaviatuuri alaosas olevat pikka klahvi). Kui sõna järel tuleb kirjavahemärk, siis pannakse kirjavahemärk kohe peale sõna ja alles siis tuleb tühik.

ü Kui rida saab täis, läheb järgmine sõna automaatselt uuele reale. Reavahetuseks Enter-klahvi ei kasutata.

ü Lõigu lõpetamiseks vajuta Enter-klahvi.

ü Et olemasolev lõik jagada kaheks eri lõiguks, vii kursor kohta, kus peab lõppema esimene lõik ja vajuta Enter-klahvi.
Et kahte lõiku teha üheks lõiguks, kustuta sümbol ¶.

ü Tühja rea saamiseks vajuta samuti Enter-klahvi.
Tühja rea saamiseks esimese rea ette vii kursor selle rea ette ja vajuta Enter-klahvi.

ü Visuaalse lõigu tekitamiseks kasuta klahvikombinatsiooni Shift+Enter.

ü Taandrida ära tee tühikute abil, vaid vajutades Tab-klahvi.

ü Sellistes sõnades nagu Mari-Liis või Lõuna-Eesti kasutatakse sidekriipsu.

ü Mõttekriips on tavalisest sidekriipsust pikem. Mõttekriipsu saamiseks vajuta Ctrl-klahvi all hoides numbriklahvistiku miinust.
Seda pikemat kriipsu kasutatakse ka ühendava mõttekriipsuna, näiteks aastatel 2000–2003.

ü Teksti sisestamisel ära poolita. Kui on vaja käsitsi poolitada, siis kasuta klahvi­kombinatsiooni Ctrl+-

ü Kui lehekülg saab täis, läheb järgmine rida automaatselt uuele leheküljele.
Kui on tarvis endal uut lehekülge alustada, kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+Enter.
Lehevahetust ainult Enter-klahvile vajutades ei tehta.

ü Et olemasolevasse teksti midagi vahele lisada, vii sisestuskriips hiire abil või nooleklahve kasutades soovitud kohta ja sisesta vajalik tekst.

ü Olemasoleva teksti üle trükkimiseks vajuta Insert-klahvi. Sel juhul asendatakse sisestuskriipsust paremal olev tekst uuega. Ülekirjutusreþiimist väljumiseks vajuta uuesti Insert-klahvi.

ü Viimasena kasutatud käsu tühistamiseks (näiteks kui teed midagi valesti) vali Redigeeri > Võta tagasi (Edit > Undo) või vajuta Ctrl+Z või klõpsa Võta tagasi-nuppu .

Märgivormingud

kirja tüüp ehk font
kirja suurus
rasvane kiri (Ctrl+B)
kaldkiri (Ctrl+I)
allajoonitud kiri (Ctrl+U)
kirja esiletõstmine
kirja värv
ülaindeks
alaindeks

Lõiguvormingud

vasakjoondus (Ctrl+L)
keskelejoondus (Ctrl+E)
paremalejoondus (Ctrl+R)
kahepoolne ehk rööpjoondus (Ctrl+J)
1-kordne reavahe (Ctrl+1)
1,5-kordne reavahe (Ctrl+5)
2-kordne reavahe (Ctrl+2)
Taandrida - vajuta lõigu alguses Tab-klahvi.
täpploetelu
nummerdatud loetelu
Loetelu vormindamine - Vorming > Täpp- ja numberloendid (Format > Bullets and Numbering)

Töö failiga

uue faili loomine (Ctrl+N)
olemasoleva faili avamine (Ctrl+O)
salvestamine (Ctrl+S)
Salvestamine teise nimega või teise kohta - Fail > Salvesta nimega (File > Save as)
printimine (Ctrl+P)
prindi eelvaade

Teksti redigeerimine

kopeerimine (Ctrl+C)
teisaldamine (väljalõikamine) (Ctrl+X)
kleepimine (Ctrl+V)
tegevuse tagasivõtmine (Ctrl+Z)
tagasivõetud tegevuse uuesti tegemine (Ctrl+Y)